Ametliku dokumenditõlke juures tekib sageli küsimus: kas vajan vandetõlget või notariaalset kinnitust? Erinevus on olulisem, kui esmapilgul tundub.
Vandetõlge
Vandetõlk on riigi poolt ametisse nimetatud ja vastutab ise tõlke õigsuse ja terviklikkuse eest. Alates 2015. aastast saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlk; aastast 2020 kehtib sama ka võõrkeelest eesti keelde.
Notariaalne kinnitus
Notar kinnitab üksnes tõlkija allkirja õigsust – ta ei kontrolli tõlke sisu ega vastuta selle kvaliteedi eest. Notariaalset kinnitust kasutatakse siis, kui asutus või sihtriik seda konkreetselt nõuab.
Kumba valida?
- Ametlik tõlge eesti ↔ võõrkeel → enamasti vandetõlge
- Asutus nõuab notari kinnitust → notariaalne kinnitus
- Dokument läheb välisriiki → sageli lisaks apostill
Kui pole kindel, millist kinnitust vajad, küsi meilt – aitame välja selgitada täpse nõude ja korraldame kogu protsessi ühe tellimusega.
